HELSINGI  LINNAOSA  VUOSAARI

Vuosaari jaguneb järgmisteks asumiteks: Keski-Vuosaari, Porslahti, Kallahti, Meri-Rastila, Rastila, Aurinkolahti, Uutela, Niinisaari, Nordsjö mõis ja Mustavuori. Pindala on 15,38 km2 ja elanikke aasta 2006 alguses oli 33.500.

Vuosaari on olnud Helsinki linnaosa alates aastast 1966 ja samal aastal ehitati ka sild Puotila kaudu, varem oli olnud vaja Mellunmäki kaudu sõita.

EHITUSPAIGAD

Esimesed korruselamud ehitati 60.ndail harvalt Keski-Vuosaaris.  Aastakümne alguses elanike arv oli 4000 ja selle lõppus 15.000. Praegune uus keskus asub selle ehitusala lõunaosas.

Kallahti on teine suurem ala, see asub mere rannal.  See on ehitatud 90.ndail ja seal elab 7000 elaniku.  Kallahtis ja mujalgi Vuosaaris, on olnud palju vanu suvilaid  ja osa nendest on veelgi järel heas korras.  Kallahti alasse kuulub ka Kallvik, praegu öeldakse Kallahdenniemi.  Seal on kunagi Paavo Nurmelgi olnud suvila.  Poolsaarel on armastatud supelrand ja mõned looduskaitsealad.

Meri-Rastila ehitati peamiselt 90.ndate alguses.  Seal elab umbes 5000 elaniku.  Ramsinranta ja Ramsinniemi asuvad Meri-Rastila lähedal. Ramsinniemis oli dokk juba 500 aastad tagasi, enne Helsinki linna asutamist.

Meri-Rastila põhjapoolel asub Rastila nimega eramulinnaosa, mis on ehitatud juba 70.ndail.  Rastila metroopeatuse kõrval on Rastila mõis, millest ise nimi pärineb.  Mõis asub Helsinki ainsa kämpingu alal.  See on asutatud a. 1971 ja seda kasutavad inimesed igalt poolelt maailma.

Aurinkolahti asub mere kaldal, Uutela ja Kallahti vahel. Selle ehitamine sai alguse aastal 2000 ja jätkub veel edasi.  Rannal on 600 m pikk supelrand, mis suvel on palju kasutatud.  Aurinkolahtis tuleb elama 7000 inimest ja seal asub ka uus kunstnike maja. Aurinkolahti kõrval on kaevatud uus kanal, mille kaldal praegu ehitatakse uusi kalleid paneelmaju.  Kanali teiselt kaldalt algab Uutela puhkeala kus aasta jooksul käib 50.000 jalutajat.

Porslahdentie ida poolel asub uus eramuala ja selle kõrval on väiksed põllumaad. Lõunaosas ehitatakse uut ala Omenamäki nimega.

Idas Vantaa ja Helsinki piiri kummalgi poolel on Mustavuori mets ja Porvarinlahti. Mustavuori loodus on ilus oma haruldaste kevadlillede ja lindudega. Seal on looduskaitseala ja kõrval ka vana suur prügimägi, uus sadam ja suur maagaasijõujaam.  Prügimägi on väga kõrge ja seal käib ka palju inimesi linde vaatamas nagu Kallahdenniemisgi.

NATUKESE TÄNASEST PÄEVAST

Aastast 1998 ulatub Vuosaarisse metroo.  Peatused on Rastila ja Vuosaari.  Helsingi oma puhkesaare Kaunissaari paat väljub Kallahtist, suvel peaaegu iga päev.

Vuosaari metroopeatuse kõrval on Columbuse kaubanduskeskus ja Vuotalo, kus asub näiteks raamatukogu.  Lõunapoolel on veel Albatrossi teenindusmaja ja seal asuvad näiteks Kela, Sotsiaaltööbüroo ja tervisekeskus.  Möödunud sügisel 2006 saime ka uue Citymarketi ega nüüd ole enam vaja nii tihti Itäkeskusesse sõita.

Suuremad kauplused on pöhjaostukeskuses, Columbuses ja Rastilas.  Aurinkolahtis asub ka Eestin herkut kauplus.

Vuosaari kirik on ehitatud a. 1980 ja seda laiendati möödunud aastal.  Meri-Rastilas on ka oma kabel.  Koguduse laagrikeskus on Merihiekka Ramsinniemis.

Sell aastakümnel saime oma golfväljaku, see on asutatud maamassadeprügimäele. Golfväljaku lähedal, sadama kõrval, on uus suur jahisadam.  Uutelas uue kanali kohal, Aurinkolahtis ja Kallahti rannal on ka omad paadisadamad.

Oma spordimaja ehitati 70.ndail.  Seal on näiteks ujula ja kogu maja loodetavasti laieneb hiljem.

Vana Vuosaari osa keskel on park, kus asub ka jalgpalliväljak.  Seal mängib Vuosaaren Viikingit, mis algaval võistlusperioodil 2007 on Veikkausliigas esimest korda.

MÖISAD

Uutela poolsaarel asub Skata mõis.  See on saanud aluguse juba 16.ndal sajandil. Skata mõisa praegune peahoone on ehitatud 19.ndal sajandil. Aastal 1855 on seal suvitanud ka Aleksis Kivi.  Helsinki linn ostis kogu Uutela ja Skata talu aastal 1951.  Juba 10 aastad seal on elanud kunstnik Miina Äkkijyrkkä. (Liina Lång)  Tema ilusad soomekarja lehmad ja nende karjamaa annavad oma lisa kaunile loodusele.

Rastila ratsamehetalu asutati 17.-il.  Rastila mõisahooned kasutatakse paljudel üritustel ja see on suvel kämpingu klientide kasutusel.

Nordsjö mõis mainitakse esimest korda 16.ndal sajandil.  Sellel oli olnud mitmeid omanike ja enne Helsinki linna viimane nendest oli Saseka.  Mõisa põldudel oli sõja ajal aastal 1944 suuri puuriitu ja õlgpalle põlemas et Nõukogude sõjalennukeid eksitada.  Arvatavasti kõva õhutörjetulega sellest oli suur abi nii et kõik pommid ei läinud kesklinnani vaid osa nendest lasti maha Vuosaaris.

Nordsjö mõisa kõrvale peaks kunagi ehitama ka surnuaed.

ETTEVÖTTEID

Paulig kolis saarele a. 1968 Katajanokkalt ja toi kaasas oma iseloomulikku aroomi.  Järgmisel aastal see kolib uue sadama kõrvale. Vanale kohale tuleb paneelmaju, Kohvikortel mida praegu projekteeritakse.  Pauligi maadele on ka ehitatud näiteks Columbus ja 26 korrusega  uus "pilvelõhkuja" Cirrus mis sai valmis sügisel 2006.

Saseka telliskivi- ja ehituselemenditehas asus Kallahtis ja firma kunagine söökla on praegune kultuurikeskus, kus harrastatakse mitmesuguseid asju.  Saseka oli Vuosaaris suurde maaalade omanik ja asus seal hea ja piisava liivamaa tõttu.  Firma maadele ehitati ka esimesed hooned 60.ndail.

Vuosaari idaosas ehitatakse uut sadamat, mis saab valmis aastal 2009 aga seda hakatakse kasutama juba järgmisel aastal.  Seal tuleb olema põhjamaade kõige kaasaegsem sadamakeskus oma ettevõttealaga.  Pindala on 150 hektarit ja kai pikkus 3,6 km.  Aastatel 1974-1987 samal kohal asus Valmeti Vuosaari dokk.

Töökohti Vuosaaris on umbes 4000.

(Eesti keelel Airi Karhunen)